Õiged meetodid mustuse eemaldamiseks

Puhastamise eesmärk, lihtsustatult, on võimalikult suure hulga mustuse eemaldamine maksimaalselt efektiivsel viisil. Tundub selge, lihtne ja iseenesestmõistetav. Seda küll seni kuni on tarvis valida selle eemaldamiseks just see kõige efektiivsem viis. Sobiv meetod peab olema tõhusaim just antud mustuse tüübi eemaldamiseks. Seega tuleb alustada mustuse tüübi määratlemisest.
Mustust laiemalt defineerib põhjamaine koristuskvaliteedi standard INSTA800:2010 kui “pinnal olevat, erinevate puhastusmeetoditega eemaldatavat pinna kasutust segavat ja/või kahjustavat ainet”.
Pika definitsiooni taga seisavad siiski suhteliselt lihtsalt liigituvad mustuse tüübid:

• Praht – mustus, mille saab üles korjata (paberitükid, puulehed, suitsuotsad vms)
• Lahtine mustus – suhteliselt väikesetükiline mustus, mis kergelt ei lendu (liiv, erinevad graanulid, muld, tuhk, putukad, ämblikuvõrgud jne)
• Tolm – eseme pinnale kihi moodustuvad peened osakesed, mis võivad lenduda
• Plekid – kuivanud või märg mustus, mis ei ole pinnakahjustus (mis tahes mahaläinud ainete – veri, kohv, karastusjoogid, õli jms laigud, samuti sissekäidud närimiskummi, kummijäljed, libisemisjäljed ja sõrmejäljed)
• Pinnamustus – pinna piiramata alal esinev kuivanud või märg mustus, mis ei ole pinnakahjustus (pindadel suuremaid alasid kattev mustus, nagu sissekäidud mustus, katlakivi ja rooste, rasvakiht või puhastusained, vesi, nikotiin, libisemis- ja sõrmejäljed, mis katavad pinnal suuri alasid, samuti ebaühtlased kohad pinna hoolduses)

Mustuse eemaldamiseks kasutatakse kas kuivi puhastusvahendeid ja/või puhastustekstiile või niisutatakse tekstiilid vee või puhastusaine lahusega.
Kui niiske aga on eri tüüpi mustuse eemaldamiseks just kõige efektiivsem meetod, võib näha puhastusvahendite tootja Vileda pakutud tabelist:

Miks üldse on puhastusmeetodi mõju puhastustulemusele nii oluline?

Aga seetõttu, et on mustust, mis on silmaga nähtav, füüsiliselt tajutav, mis on häiriv või pinda koguni kahjustav kuid on ka nähtamatut kuid võrdselt probleemset mustust. Bakteriaalne mustus (mikroobid, viirused) tuleb puhastamise käigus eemaldada täpselt nagu mustus, mis silmaga nähtav. On oluline mõista, et kasutades liiga märga meetodit jäävad mikroobid ellu, kasutades liiga kuiva meetodit kuivab mustus pinnale kinni ja koguneb ajapikku.
Reeglina, kui pinnale jääb peale selle puhastamist veel liigselt niiskust, jääb pinnale ka aineid, mida eemaldada soovisime – mustust, puhastuslahuse jääke, mikroobe, vees sisalduvaid soolasid, libedust jne. Seega, puhastades liigselt niiske meetodiga, määrime mustust selle eemaldamise asemel vaid suuremale pinnale ja ühtlasemalt laiali. Puhastamise eesmärk jääb täitmata ning tulemus on vastupidine – õhukesed kihid mustust ja pesuvahendi jääke kogunevad ning moodustavad pikema aja jooksul raskesti eemaldatava pinnamustuse. Ehk nö “peseme pinnad mustaks”. Vale puhastusmeetodi valiku head näited on ühtlaselt halliks “pestud”põrandad, pesulahuse võii lapijälgedega või ühtlase nakkuva kihiga kaetud pinnad.