Vee kasutamist puhastamisel peetakse loomulikuks. Vähem mõeldakse puhastamisel kasutatava vee koguse muutmise vajalikkusele vastavalt mustuse tüübile, kogusele, pinna eripärale või puhastamiseks kasutatavale vahendile. Veel vähem arvestatakse vee kaalu mõju töövahendite (moppide, lappide) kasutamise kergusele või puhastamiseks kuluvale ajale.
Vee peamine roll puhastamisel on lahustada kinnikuivanud mustus ja aidata see pinnalt eemaldada. Kui palju vett konkreetse mustuse eemaldamiseks tarvis on, sõltub taaskord mustuse tüübist, selle vanusest ja kogusest. Reegel – mida rohkem mustust, seda rohkem vett,ei ole päris õige. Kui palju vett üldse talub antud pind, sõltub puhastatava pinna omadustest. Mitmeid pindu, näiteks laminaati ja puitpindu, võib liigne vesi rikkuda.
Liigne vee kasutamine puhastamisel muudab puhastustööd füüsiliselt raskeks ja tööaja pikemaks.
Puhastusvahendite tootja Vileda on arvutanud välja, kui palju kaalub 50 cm laiune mopp erinevat puhastusmeetodit kasutades ning kui kaua kulub aega 900m2 kontoripinna puhastamisele eri niiskustasemega mopiga.
Lisaks kehtib reegel – kui pinnale jääb peale puhastamist vett, jääb sinna ka vees leiduvaid mineraale, lupja, soolasid, mustust ja pesuaine jääke. Need kogunevad ajapikku ning moodustavad hallika kihi, mis omakorda mustust pinnale seob. Seepärast tuleb peale puhastamist märgade meetoditega liigne vesi pinnalt eemaldada.
Kaasaegsete professionaalsete puhastusvahenditega – mikrokiust lapid-mopid, aurupuhastajad jne – kasutatakse vett võimalikult vähe ja püütakse maksimaalne kogus vett ka puhastamise käigus eemaldada.
Veel on kaks olulist omadust – karedus ja pindpinevus. Mõlemad raskendavad puhastamist ja nende mõju leevendamiseks segatakse vette puhastusaineid.
Vee karedust põhjustavad vees lahustunud soolad (peamiselt Ca ja Mg). Kare vesi vähendab puhastusaine puhastusvõimet, seega vett pehmendatakse veepehmendajate lisamisega pesu- ja puhastusainetesse (fosfaadid, karbonaadid, silikaadid). Kõik loetletud on keskkonnale ohtlikud.
Vee pindpinevus tähendab külma vee omadust tõmbuda tilkadesse. Pindpinevus ei lase veel mustusesse imenduda ja seda efektiivselt eemaldada. Pindpinevuse vähendamiseks (kõige suurem +4⁰C juures) soojendatakse vett või lisatakse puhastusainetesse tensiide.
Viimastel aastatel on levima hakanud ka keskkonnasõbralik keemiavaba puhastus – puhastatakse ultrapuhtaks filtreeritud veega.
Deioniseerimise ja filtreerimise kaudu eraldavad vastavad filtrid vees sisalduvad ained ja vesi viiakse loomulikust tasakaalust välja nii, et saadud ultrapuhas vesi lahustab ja absorbeerib mustust, et omaenda tasakaalu taastada. Sellise vee kasutamine puhastamisel ei jäta pindadele mingeid jääke, mis uut mustust siduma hakkaksid, samuti jäävad pinnad peale kuivamist jälgedeta.
Mikrokiudtekstiilid puhastuses
Keskkonnasõbralik, vähese veega keemiavaba puhastus on üha rohkem levinud tänu modernsetele mikrokiudtekstiilidele – väga peenikestest kiududest toodetud materjalidele. Suurepäraste puhastusomadustega ja vastupidav mikrokiud on sisuliselt väga peenike...
Õiged meetodid mustuse eemaldamiseks
Puhastamise eesmärk, lihtsustatult, on võimalikult suure hulga mustuse eemaldamine maksimaalselt efektiivsel viisil. Tundub selge, lihtne ja iseenesestmõistetav. Seda küll seni kuni on tarvis valida selle eemaldamiseks just see kõige efektiivsem viis....